Mäeveeb

Lisa mäenduslink

2012-02-12T20:11:00.000+02:00

Täname
http://mi.ttu.ee/lingid/
http://mi.ttu.ee/kaevandamine/

Kodukohakaevandaja ja Masinajaht

2012-02-04T08:49:00.000+02:00

http://mi.ttu.ee/masinajaht/

http://mi.ttu.ee/kodukohakaevandaja/

Projekt "Keskkooliõpilastele kaevandamisest": Fotojaht "Kodukohakaevandaja"

2012-02-03T13:43:00.000+02:00

Projekt "Keskkooliõpilastele kaevandamisest": Fotojaht "Kodukohakaevandaja": Programmi " Keskkooli õpilaste teadlikkuse tõstmine mäendusest ja kaevandamisest " raames korraldab Mäeinstituut ja KIK fotojahti "Koduko...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia

TTÜ MÄEINSTITUUT: Talvine vastuvõtt geotehnoloogia magistriõppesse, ...

2012-01-11T20:03:00.000+02:00

TTÜ MÄEINSTITUUT: Talvine vastuvõtt geotehnoloogia magistriõppesse, ...: 04.-12. jaanuaril 2012 toimub vastuõtt geotehnoloogia magistriõppesse. Mäeinstituut ootab loodus-, tehnika- ja majandushuvilisi õppima geo...

Masinajaht: Kodukohakaevandaja

2012-01-10T18:51:00.000+02:00

Masinajaht: Kodukohakaevandaja: Masinajahi mänguga liitus fotojaht: " Kodukohakaevandaja " kus on välja pandud atraktiivne auhind. Kodukohakaevandaja fotojaht on mõeldud ...

TTÜ MÄEINSTITUUT: Talvine vastuvõtt geotehnoloogia magistriõppesse, ...

2012-01-03T17:32:00.000+02:00

TTÜ MÄEINSTITUUT: Talvine vastuvõtt geotehnoloogia magistriõppesse, ...: 04.-12. jaanuaril 2011 toimub vastuõtt geotehnoloogia magistriõppesse. Mäeinstituut ootab loodus-, tehnika- ja majandushuvilisi õppima geo...

Paljukopaline kettekskavaator Aseri savikarjääris savi ammutamas. http://maeopik.blogspot.com/2009/09/paljukopaline-kettekskavaator.html ; http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/foto/3.html ; Autor: Ingo Valgma; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-28T14:10:00.000+02:00

Sompa kaevandus

2011-12-27T18:22:00.002+02:00

http://www.waerkun.org/Sompa-kaevandus

Sompa kaevandus

Allikas: 90 aastat põlevkivi kaevandamist eestis(Sompa kaevandus-lõpetamata ajalugu. autor Jaan Surva)

Sompa kaevanduse - esialgu kaevandus nr 6 – kaeveväli asub Eesti põlevkivimaardIa keskosas, Kohtla-Järve koosseisu kuuluvast töölisasulast lõuna pool.Sompa kaevanduse ja töölisasula ehitamist alustati 1946. aastal. Ehitajateks olid põhiliselt Saksa sõjavangid,kes hiljem jätkasid tööd kaevanduses ja kodumaale pöördusid 1949. aasta lõpus. Ehitati Giprosahti projekti järgi. Kaevanduse projekteeritud tootmisvõimsus oli 600 000 t kaubapõlevkivi aastas. Esimene vagonett kaevandatud põlevkiviga jõudis maa peale 1948. aasta26. detsembril.

Kaevandusväli avati kahe kaldsahtiga (pea- ja abikaldsaht) ning ühe vertikaalšahtiga (tuulutuseks). Hiljem,kui võeti kasutusele jaoskonna tuulutusskeem,kasutati vertikaalšahti veekõrvalduspumbajaamade torustiku maa peale toomiseks.

Põlevkivikihi lasumissügavus sahtiõues on 32 m,kaevandusvälja lõunaosas paiknevates etes ületas see juba 45 m.

1948. aastal määrati kaevanduse juhatajaks Aleksandr Gontšarov ja peainseneriks Nikolai Voronin.

Kõigepealt oli tarvis komplekteerida kaevandus tööliste ja insener-tehniliste töötajatega. Noori kaevureid koolitas tol ajal Jõhvi Kaevanduskool. Insener-tehniliste töötajatega oli keerulisem, sest Tallinna Polütehnilise Instituudi mäeteaduskonnast hakkas mäeinsenere tulema alles pärast 50-ndat aastat, samuti nagu tehnikuid Tallinna Mäetehnikumist. Seepärast liikus põlevkivibasseinis ringi rahvast kogu tolleaegsest Nõukogude Liidust.

Esimeseks pearaamatupidajaks oli A. Sidelnikov ja peamehaanikuks M. Libozajev. Esimeste töötajate hulgast leian ka selliseid tuttavaid nimesid, kellega sai 60.-70. aastatel koos töötatud. Väga huvitavaks isiksuseks oli Jakov Dikun. Ta alustas 17-aastase noorukina kaevanduse ehitusel tööd juba 1947. aastal. Töötas koos Saksa sõjavangidega, algusaastatel läbindajana, hiljem õppis meistrite kursusel ja töötas seejärel mäemeistrina,tootmisjaoskonna juhataja abina, tootmisjaoskonna juhatajana ja kaevanduse lõpuaastatel ka varustajana.Ta oli ainuke kaevanduse töötajatest, kes töötas kaevanduses selle algusest (1947) kuni lõpuni (1999) ehk

hetkeni, kui kaevanduse veteranid saadeti pensionile.Lõpuni aus ja usaldusväärne töötaja.

1949. aasta jaanuariks, kui kaevandus alustas tööd,oli komplekteeritud vaid tootmisjaoskond nr 1, mille juhatajaks oli siis Anatoli Tsastuhin, abiks Vladimir Uljanov ja mäemeistriks Pavel Voskresenski. Töötajate hulgast leian mitmeid tuttavaid, kellega veel 60-ndatel sai koos töötatud - läbindajad Mihhail Tsjupa, Paul Maripuu(Võrnu külast), Villem Sirel, Aleksandr Konstantinov. Materjalide lao juhataja Juhan Loigu töötas sellel ametikohal ligi 40 aastat, st. kuni vanaduspensionile siirdumiseni.Sõltumata sellest, kas oli öö või päev, teadis Juhan praktiliselt iga viimase tallele pandud poldi või mutri asukohta. Kui lao st oli mõni viimane detail välja antud,ütles Juhan alati, kes selle oli võtnud.

Toodangu suurendamiseks komplekteeriti 1949.aasta mais tootmisjaoskond nr 2, mille juhatajaks sai V Uljanov ja mäemeistriteks S. Smirnov, E. Oder ja I.Pats.

Kui jälgida kaevanduse algusaastaid, siis võib täheldadajaoskondades üsna sagedast ITP vahetust. Üheks põhjuseks oli kindlasti söetööstusest saadavate seadmete mittevastavus töötamiseks põlevkivikaevandustes,aga ka rasked mäetehnilised tingimused ja tööoskuste nappus. Juhid olid enamuses praktikud, ilma erialase ettevalmistuseta. Kes suutis kõvemat häält teha, see juhatas töid. Maa-alust transporti juhtis I.Senokosov,teemeistriks oli V Kurnakov. .Piduriks kaevanduse töös oli sorteerimis-jaoskond: kitsad lintkonveierid (lindi laius 600 mm), rihm üle kannetega veopead, madala tootlikkusega purustid ja sõelad, korruste vahel paiknevad kitsad kolud, milles külma talveilmaga maa alt tulev märg kaevis eriti hästi kinni külmus. Sorteerimisjaoskonda juhtis Vetrov,mehaanikuks olid seal 1. Sutugin ja 1.Gorbunov ning kümnikuks I.Klimov. Töötajate nimekirjast leian tuttavaid persoone: Kalju Rooden (temast tuleb juttu edaspidi), paenoppija Linda Aps, Heinrich Agur, kes hiljem töötas 4. kaevanduses, Vaike Rego, kes alustas 15-aastase tüdrukuna tööd ja töötas kaevanduses kuni

selle sulgemiseni. Teenitud vanaduspensionile saatsime ta 1999. aasta 30. septembril nii nagu ka mehaanikatöökoja juhataja S. Kudrini ja meister S. Komarovi.Kui tootmisjuhid vahetusid tihti ja mõne aastaga olid vaateväljast kadunud, siis paljud töölised töötasid kaevanduses 30-40 aastat, kellele aga Jumal tugevat tervist andis, sellele ei olnud ka 50 aastat kättesaamatu. 1949. aastaloli kaevanduse ööpäevane keskmine toodang 424 tonni ja aastatoodang 130499 tonni kaubapõlevkivi. 1952. aastal saavutati kaevanduse projektvõimsus 600 000 t ja aastaga toodeti 659 400 t kaubapõlevkivi. Sompa kaevandusväli oli lõigatud paneelideks ja siin kasutati paarislaavadega pikklankkaevandamist põlevkivi käsitsi laadimisega ning lae sujuva langetamisega täiteribadele, mis olid laotud põlevkivikihis sisalduvast aherainest.

Sompa kaevandus oli oma mäetehniliste ja geoloogiliste tingimuste poolest põlevkivibasseini keerulisim. Oli aastaid, mil 1 tonni kaubapõlevkivi kohta pumbati kaevandusest välja 8-10 m' vett. Sagedased karstitsoonid ning ebapüsivad laekivimikihid aeglustasid tunduvalt läbindamistöid. Kaevanduse keerukusest kõneleb võib-olla ka fakt, et esimese 15 tööaasta jooksul vahetus siin 7 peainseneri. 1963. aastal määrati sellele kohale Leningradi Mäeinstituudi kasvandik Rene Herkül, kes pidas raskel ametikohal vastu 8 aastat ja võinuks võibolla kauemgi, kuid mitmed asjaolud töötasid tema kahjuks (selle teema juurde pöördun hiljem tagasi).

Aastaid 1959-1965 loetakse kaevanduses tehnilise progressi aastateks. Tänu kaevanduse töötajaskonna pidevale loomingulisele tööle tehnoloogia täiustamisel ja uute seadmete ning mäemasinate evitamisel tootis kaevandus 1962. aastal juba 1 046800 t kaubapõlevkivi.

Nende aastate kohta olen kuulnud aga ka väga vastakaid arvamusi. Aastail 1955-1961 juhtis kaevandust Vassili Prokopovits, kes oli kõva sõnaga juht, sest mida ta ütles, seda ta ka tegi ja lõpuni viis. Vanad kaevurid meenutavad, et hull oli lugu siis, kui Propka (nii teda kaevurid kutsusid) haige peaga maa all sattus. Võttis oma kaevurimütsi peast (kiivreid sellel ajal veel ei kasutatud) ja proovis sellega käsilaavas tugipostide püsivust. Kui mõni postidest löögi tagajärjel maha kukkus, oli kaevuri päevapalgaks ümmargune null. Niisugune karm ülemus olevat olnud Vassili Prokopovitš. Kuid ega kõik laabu töös nii nagu vaja ja 1961. aastal viidi Prokopovits üle trusti Eesti Põlevkivi keskaparaati. Uueks kaevanduse ülemaks (tema töötamise ajal hakati juhte nimetama direktoreiks) sai Salomon Petrovitski, kes varem töötas Tammiku kaevanduses, mis tollal oli veel kaevandus nr 8. ja sealt, st. Tammiku kaevandusest ta tõigi 1963. Aastal endale abiks ja kaevanduse peainseneriks Rene Herküli.

See oli tandem, mille najal kaevanduse areng tegi suure hüppe tehnilise progressi suunas. Teretulnud olid kaTPIlõpetanud noored mäeinsenerid, kuigi varemalt millegipärast neile 6. kaevanduses kohta ei leitud. Sellesse ajavahemikku võiks arvata järgmised saavutused: kaeveõõnte rajamise mehhaniseerimine (laadimismasina UP-3 juurutamine); paarislaavades kraapkonveieri kasutuselevõtt; rikastuskompleksis konveierite, purustite, viprite vahetamine uute ja võimsanlate vastu; maa-aluste pumplate võimsuse suurendamine; laadimistööde mehhaniseerimine metsalaos (pukkkraana ülespanek). Kuuekümnendate algusesse kuulub ka rajatis, mis kaevanduse eksisteerimise lõpuni kandis nime "Volga-Don".Häda oli nimelt selles, et Kahula küla külje alt tulev Ereda oja läks üle kaevanduste nr 4 ja 6 ning Kohtla

väljade, Kohtla-Nõmmelt läbi Ojamaa jõkke. Kuna osa jõealusest maast oli kaevanduste poolt välja töötatud,muutus jõe põhi "hõredaks“. Vesi, mis Sompa kaevandusest välja pumbati, jooksis läbi kivimites olevate ja sinna tekkinud lõhede Kohtla kaevandusse. Aastail 1962-1963 toimus Kohtla kaevanduses paar korralikku uputust. Milles oli küsimus? Kui Eredalt voolas Kohtla-Nõmme poole väike jõeke, siis paari kilomeetri kaugusel oli ojapõhi kuiv, vesi sadas sealt Kohtla meestele krae vahele, tekitades palju paksu pahandust. Tolleaegselt Eesti Põlevkivi juhilt Väino Viilupilt tuli karm käsk ehitada uus kraav kaevandusvete ärajuhtimiseks. Ajastule kohaselt saigi rajatis nimeks "Volga-Don“! Et vesi mäkke ei jookse, ehitati Eredale korralik tamm,veetasapinda tõsteti umbes 1,5 meetrit ja nii hakkas vesi liikuma uue suunaga üle Sompa ja Kohtla kaevevälja Ojamaa jõkke. Kuid ka siin oli kraavi põhi "hõredavõitu“.Veepidavuse tõstmiseks valati kraavi põhi ligi kilomeetri ulatuses betooni. Kuid ajapikku betoon talvekülmade mõjul pragunes ja vesi leidis jällegi tee maa alla. Viimase 10 aastaga leidsime lihtsama lahenduse. Kohtla- Järve elektrijaamast sai tasuta lendtuhka. Suvisel kuival perioodil, kui oli võimalus pumbad maa all seisata, alanes kraavis vesi. Kolm-neli kallurikoormat tuhka kraavi, labidatega laiali ja siis vesi uuesti voolama. Nii täitis tuhk praod ja lõhed ning kraavi veepidavus suurenes pea 90%-ni.

Kaevanduse toodangus olid ülekaalus energeetiline põlevkivi klassist 0-25 ja tehnoloogiline põlevkivi klassist 25-125. Peale põlevkivikeemiatööstuse tarbis tehnoloogilist põlevkivi ka Kunda tsemenditehas. Rikastuskompleksi töö põhimõte oli võrdlemisi lihtne: maa alt väljatulev mäemass läks üle relss-sõelte, kus eraldati põlevkivi tükisuurusega kuni 125mm ja suuremad tükid läksid mööda lintkonveierit purustajasse ja sealt sõelumisele. Tükikivi rikastamine toimus aeglaselt liikuval laial (1200 mm) lintkonveieril, mille ääres seisid 10 kuni 14 naist, kes korjasid liikuvalt lindilt paetükke väikestesse punkritesse, ikka nii 6-10 tonni vahetuses. Oli see vast töö! Mehed igatahes sellisel tööl vastu ei pidanud. Ja lõpuks, olles rutiinsest tööst teadlikud, sellist töökohta vastu ei võtnudki. Kui kaevanduse direktor mõne luuseri või korrarikkuja karistuseks üheks kuuks sorteerimiskonveieri äärde saatis, oli see suurim karistus. Kaevurid palusid, pisar silmas: seltsimees direktor, ükskõik millist karistust kannan, ainult mitte seda. Kui 1960-ndatel Eesti Põlevkivi kaevandustes praktiseeriti kaeveõõnte kiirläbindamist, ei jäänud ka Sompa kaevandus kõrvalseisjaks. 1965. aasta juunis läbindas Kalju Roodeni juhitud brigaad 545 mettevalmistavaid kaeveõõsi. K. Rooden oli kaevandusse tööle tulnud 1949. aasta jaanuaris, seega päris kaevetööde alguses. 16-aastase noorukina alustas ta tööd lukksepana, hiljem tungis kaevuritöö keerulisse maailma. Pikki aastaid juhtis ta eesrindlikku läbindajate brigaadi. Hiljem, kui raske kaevuritöö andis tervisele tunda ja maa all liikumine muutus raskeks, leidis K. Rooden tööd ka maa pealt. Kaevanduse töö lõpuni hoidis ta korras soojamajandust, st. oli katlamajas A ja O. TöökaasIasteit sai ta austava nime - "väike direktor“!

Heameel on meenutada, et paljud edasiviivad algatused said alguse Sompa kaevandusest ja levisid sealt hiljem põlevkivibasseini teistesse kaevandustesseo Näiteks H. Brikkeri ja E. Mihkelsaare algatatud kraapkonveierite ülekandmise kiirmeetod ettevalmistustöödel paarislaavades. Trustis Eesti Põlevkivi on selle kohta välja antud väike (10 lk) infobrosüür. Kui kaevurid omakeskis mõnikord korralikult "seatapjat" (millegipärast nimetati sellal nii kõige odavamat valget viina) olid pruukinud ja jutuhoogu sattusid, siis muutus see brosüürike lausa romaaniks. Kuldsete käte ja lahtise peaga mees oli Rein Maasik. Soonuri KPM-2 keeras ta küljele, tegi lõikeorganis vajaminevad ümberehitused, paigaldas kõrvale veel teise mootori, et jätkuks veovõimsust, ja rasked kraavitööd olid mehhaniseeritud. Kuid oh häda! Mees hakkas liiga palju palka saama, see aga ülemustele ei meeldinud. Kuid algus oli tehtud ja kiiresti levis see meetod kõikides kaevandustes. Edasi järgnes juba päris kraavikombain. Kahe paralleelselt asetseva lõikeorgani vahele monteeriti kraabid ja selle "monstrumiga" läbiti umbes 0,5 m laiust veekraavi. Siis ootas järge iseliikuv vagonett ja greifer kaevandus- vagonettide veokastide puhastamiseks. Vagonettide puhastamine oli kaevanduses igavene probleem. Jäägid veokasti põhjas vähendasid tunduvalt vagoneti mahtu. See oli kasuks kaevuritele,kuid kaevanduse põlevkivilaos tekis kohe puudujääk. Probleem oli eriti terav kevadise ja sügisese suurvee ajal, sest märg põlevkivi ei.tulnud kaaduris vagonetist välja. Aitasid ainult kirkad, labidad ja kaevurite lõputu ramm. Greifer, mis oli monteeritud kaaduri ette, töötas hüdrosüsteemiga. Kaks poolt suruti vagoneti põhjas kokku ja greifer tõstis kaevise jäägid vagonetist välja.Tööd pidurdav probleem sai lahenduse. 60-70-ndatel, kui nõudlus põlevkivi järele oli suur, töötas kaevanduses neli paarislaavat 12 brigaadiga.

Ööpäevane tootlikkus paarislaavas pidi olema vähemalt 1000 tonni. See oli aluseks, et maksta kaevuritele kõrgendatud preemiat. Töö vahetuks juhiks maa all oli brigadir: kõik siin olenes tema juhtimisstiilist, sõnakusest ja nõudmistest. Ennekõike pidi brigadir olema tubli kaevur, iga kandi pealt eeskujuks oma brigaadi teistele liikmetele. Sellistest meenuvad mulle Grigori

Kirillav, Ivan Prokofjev, Elmar Liiva, Dvorjaninov, Kuropatkin, Markov, Hansman. Kui möödus 25 aastat Suurest Isamaasõjast, jagati parimatele töölistele-veteranidele aukirju. Ka Hansman oli kirjas, kuid aukirja ta kahjuks kätte ei saanud. Tollane partorg oli küsinud Hansmanilt, kas ta sõjast osa võttis. Võtsin - oli lühike vastus. Tähendab, oled veteran - tegi usutleja järelduse. Nii see aukiri välja kirjutati. Kuid jagamise päeval keegi naljahammas ütles, et Oss (nii teda töölised kutsusid) sõdis ju valel poolel. Jutt jõudis partorgi kõrvu ja nii see aukiri prügikasti rändas. Hansman oli aus töömees ja tema käest ei küsitudki, kummal poolel ta sõdis. Grigori Kirillov oma 1.90-se kasvuga oli tõelise kaevuri mõõtu. Juhtus, et mõni mees brigaadis ei tahtnud aru saada, kuidas korralikult tööd teha, siis võttis Grisa tal kraest kinni nagu pahandust teinud kassipojal ja viis tagavaraväljapääsu või külgstrekki, nagu seda nimetati, ning tegi kõrvad kuumaks. Nii mõnestki sellisest mehest sai pikapeale korralik kaevur. Kui Kukruse kaevandus läks sulgemisele, toodi sealt üle Sompa kaevandusse Sikuti ja Liivamäe brigaadid. Nendes oli vana Kukruse kaevanduse hõngu ja ka veidi teistsugust ning väärikamat töösse suhtumist. Uues töökohas püüdsid nad üles näidata kaevuri väärikust ja lugupidamist oma raske elukutse vastu. Raskes kaevuritöös oli põhimine ikkagi inimene. Ja ega kõik suutnud ega tahtnudki olla eesrindlased. Tõeline kaevur oli füüsiliselt tugev ja vastupidav. Nüüd, aastaid hiljem mõeldes sellele ränkraskele tööle, ei kujutagi paljud ette, kui palju kaevur oma labida ja kirkaga ära tegi. Kukruselt tulnute meeste hulgas oli selline kaevur nagu Pjotr Katsura. Juba Kukrusel töötades oli ta saanud mitmeid aukirju ja sama teed käis ta ka Sompa kaevanduses. Oma parematel päevadel viskas ta 7-tunni1ise vahetuse jooksul konveierile 25-30 tonni põlevkivi, lisaks väljasorteeritult ligi 20 t paekivi täiteriitadesse. Ega siis teised kaevurid teda asjata "ekskavaatoriks" kutsunud.

Et kaevuritel jätkuks töörinnet, selle eest hoolitsesid läbindajate brigaadid. Kuulsamast, Kalju Roodeni brigaadist oli juba eespool juttu. Noorte brigaadi juhtis Senatski. Oli veel teisigi: Mati Paju, Karl Rego, Vantslav. Et läbindajate töötingimused olid tunduvalt raskemad kui kaevuritel (märjad tööeed, sagedased karstitsoonid, ebapüsivad laed), muutusid neis sagedamini nii brigaadide koosseisud kui brigadirid. Kaheksakümnendatel aastatel töötasid stabiilselt brigaadid, mida juhtisid nooremad mehed nagu Uisk, Jermolajev, Kriisk, Druiinin.

Läbindajad hingasid kergemalt ja töö läks lõbusamalt, kui esi oli kuiv ja laed püsisid. Siis oli ka palk normaalne. Kui aga ette juhtus karstitsoon, muutusid

töötingimused väga raskeks. Põlvini poris ja kaeveõõne laest tuli vett nagu ämbrist - see oli ränk katsumus. Töötati küll kummiülikondades, kuid need tavaliselt tervet vahetust vastu ei pidanud. Maa alt välja tulles olid läbindajad märjad nagu uppumissurmast pääsenud kassipojad. Kui karstitsoon oli väiksem, raam-raamis toestust 10-20 m, polnud olukord kõige hullem: kuu ajaga jõuti tsoonist läbi ja veel jupp normaalset käiku juurde, haigestumisi oli vähe ja palgapäeval oli ka midagi tasku panna. Hullem oli olukord, kui karstitsooni oli 100-120 m! Enam kui kaks kuud ainult pori ja vesi! Püüa sa läbivettinud riietes üles seada raske-test palkidest toestusraami! Vaatamata kõigile raskustele jõuti ettevalmistustöödega, mõni-kord küll alles viimasel minutil, ikka valmis.

Kuid aeg läks edasi ja raske labidatöö nõudis uuendamist. 1970. aastal vahetusid kaevanduse direktorid: lahkus Salomon Petrovitski ja tema asemele tuli Käva-2 peainsener Jakov Libman. Käva kaevanduses oli selleks ajaks katsetatud põlevkivikihindi väljan1ist kombainiga 2K-52. Kõrvalolevasse 4. kaevandusse juurdus uuendus kahe kaevanduse vahelisse kaitsetervikusse löödud ava kaudu, läbi mille 4. kaevanduse kaevurid käisid naabrite juures kogemusi omandamas. Kui J. Libman asus Sompa kaevanduse direktori kohale, hakkas ta sisse viima uuendusi, et kaevandus edasi areneks. Kävast toodi tootmisjaoskonna juhataja Priit Virkus Sompa kaevanduse peamehaanikuks, vahetades välja senise peamehaaniku Aleksandr Dmitrijevi. Aasta hiljem tuli Käva kaevandusest kombainijaoskonna mehaanik Jaan Uppus, kellelolid sellel alal väga suured kogemused. Kuna Käva kaevanduse põlevkivivarud olid lõpukorral ja kaevandust ootas ees sulgemine, tulid paljud meeleldi Sompasse üle. Vitali Gludini juhitud tootmisjaoskond tuli üle praktiliselt täies koosseisus, nende hulgas ka Ivan Zeljabini brigaad. Brigadir oli kõva töömees. Kävas vedas ta oma brigaadiga viisaastaku plaani täis ja oli esitatud Moskvasse sotsialistliku töö kangelase kuldtähe saamiseks. Seni kuni asju aeti, sõitis Zeljabin Pärnu sanatooriumi puhkama. Ja mis puhkus see ilma napsuta on. Kuid Ivan võttis vist ülemäära palju, sest laskis Pärnu bussijaamas nurka ja sattus kainestu-smajja. Skandaal missugune! Et teine vend Vassili töötas samuti brigadirina, saadeti tollane Eesti Põlevkivi kaadrite juht Ivan Matjas Moskvasse viga parandama.Nii sai hoopis Vassilist kangelane. See tõi vendade vahele paksu pahandust. Ja oi kui palju! Kuid aeg läks edasi ja füüsiliselt raske kaevuritöö nõudis muutusi. 1971. aastal hakati ka Sompa kaevanduses juurutama põlevkivi tootmist kombainiga. Et puudus vastav tehnika, siis hakati sisse tooma söekombaine ja neid kohandama tööks põlevkivikaevandustes. Selleks oli vaja inimesi välja õpetada. Uue loodava kombainijaoskonna juhtimise võttis enda hooleks Kalev Sokman, kes enne oli 13 aastat juhtinud kaevanduse energeetikamajandust. Esimeseks brigadiriks valiti suurte kogemustega ja kaevuritöö kõiki tahke tundev Udo Vaikmaa. Esimene toodang kombainiga 2K-52 anti maa peale 1971. aasta viimasel päeval. Sellest hetkest algas kombainiga tootmise kiire areng. See oli kergenduseks kaevuritele, kuid nuhtluseks põllu-meestele.

Maapinna vajumine 0,5-1 m põhjustas üleval nagu suurte vannide teket, sest tervikute kohal maapind ei

vajunud. Esialgu nendele küsimustele suurt tähelepanu ei pööratud, sest riik vajas odavat elektrienergiat, vajas

soojust ja valgust.

1970. aasta algul määras S. Petrovitski mind 3.tootmisjaoskonna juhatajaks. Jaoskonnas oli üks käsilaava

kolme brigaadiga ja kolm läbindajate brigaadi. Praktiliselt läbinduseed kogu aeg kas uppusid või olid

karstitsoonis. Jaoskonna juhti vahetati tihti, sest plaani täitmisega oli suuri raskusi. Detsembrikuus tegin koos jaoskonna markseideri Anatoli Semeikiniga plaani ümber nii, et see oleks kas või ühe tonniga ületanud aastaplaani. Korralik peapesu oli teenitud, ümberarvestusega tuli üleplaanilist toodangut 260 tonni. Aasta lõpus oli kaevanduse direktoriks juba J. Libman.

1971. aasta lõpus lõpetati käsilaavad 1401-1402 ja oli vaja käiku anda uus laavapaar. Et laekivimid olid seal ebapüsivad, oli 1401. laava alglõõr 3,2 m kõrguse laega. Kaeveõõs pidi olema aga 2,2 m kõrgune. Nägime kurja vaeva, et seda ülemäärast meetrit postide peale saada. Hommikuses vahetuses olin sageli ise laava ettevalmistuse juures, teises või öises vahetuses aga asetäitja Ants Tihemets. Vaevlesime niiviisi juba nädala, aga tulemused olid minimaalsed.

Näen öösel mingit segast und, mille peale ärkan. Enam magama ei jää, mingi võim sunnib mind kaevandusse

minema. Kabineti ukse taga kuulen telefoni helisemas. Kiiruga avan ukse ja vahetuse meister teatab grupiviisilisest õnnetusjuhtumist. Kaks meest jäid varingu alla ja on raskesti vigastatud. Kutsun välja kiirabi, ise riietun ümber ja lähen maa alla sündmuskohale. Edaspidised toimingud on nagu ikka selliste raskete õnnetusjuhtumite korral: komisjonid, seletuskirjad, süüdlaste otsimised ja karistused. Kuid töö peab ju edasi minema. Otsuseks oli käsk läbindada kõrvale uus 2,2 m kõrgune ja võimalikult kitsas alglõõr, et lagi püsima jääks. Minimaalne kaeveõõne laius, mida saab veel teha, on 3,5 m. Käpplaadur 1PNB läheb ees, järele mon-teerime kraapkonveieri SP-63. Nädalaga on 100 meetri pikkune alglõõr valmis, konveier laavas ja töö hakkab laabuma.

Direktori soovitusel kirjutan avalduse, et palun vabastada mind jaoskonna juhi kohustustest. Lähen tagasi

1. tootmisjaoskonda juhataja Juri Shelgunovi abiks. Kuid J. Libman vabastab ka peainsener Rene Herküli

ametist, pannes ta kaevanduse peatehnoloogi kohale. Ega kaks kõva kivi ei jahvata head jahu. Libman kasutas

juhuse ära ja hiljem ilmselt kahetses seda. R. Herkül oli kaevanduse peainseneri ametikohal töötanud 8 aastat

ja kaevanduse hea käekäigu eest hoolitsedes mõndagi ära teinud. Töötajate hulgas oli ta suur autoriteet. Ka Libmani töötamise aeg Sompa kaevanduses jäi lühikeseks. 14. augustil 1973 toimus kaevanduses tolmu-plahvatus (sellest pikemalt eriosas) ja haiglasse toimetati 24 inimest, kellest 2 hiljem surid. Libman oli aasta lõpus sunnitud lahkuma, uueks direktoriks määrati Ivan Nikitin. Kaevandus elas ja töötas edasi.

1974. aastal juurutati hüdrauliline toestik Sputnik ja 1976. aastal kombain 1GS-68. Kaevandus saavutas

maksimumtoodanguks 1 687 300 t. Selleks ajaks töötas ka teine kombainibrigaad Mati Paju juhtimisel.

Raske käsitsitöö põlevkivi rikastamisel sorteerimissõlmes oli jäänud naiste õlgadele. Sellel probleemil

haarati sõna otseses mõttes sarvist, kui kaevanduse direktoriks oli Eeri Lass (1980-1987). Koos kaevanduse

peamehaaniku Jaan Uppusega tutvuti Slantsõs trummelpurusti tööga. Dnepropetrovski Instituut projekteeris

ja Parhomenko nim. tehas Karagandas ehitas kaks eksperimentaalset trummelpurustit. Üks neist toodi

Sompa kaevandusse, teine viidi Vorkuta söebasseini, kuid seal seda tööle ei rakendatudki, sest see nõudis

suurt vaeva ja tahet. Sompa kaevanduses saadi kõigist raskustest jagu. Kohapealoli ehitus- ja montaazitööde

juhtimine Tadeus Latanovski õlgadel. Nii läks ajalukku 1983. aasta, kui Sompa kaevanduses mehhaniseeriti

põlevkivi rikastamine trummelpurustiga. See oli suur võimalus edasiseks arenguks.

1984. aastal juurutati tulptervikutega kamberkaevandamise moodus ja alates 1. augustist 1984 lõppes

kaevanduses põlevkivi käsitsi tootmine. Trummelpurusti oli seade, mis tagas põlevkivi ühtlase kvaliteedi ja

elektrijaamadega ei tekkinud probleeme energeetilise põlevkivi müügil. Samuti pikendas see tunduvalt kaevanduse eluiga.

Eeri Lassi juhtimisel oleks Sompa kaevandus veel mõndagi korda saatnud, kuid kellegi kinnisidee oli

Sompa ja Kohtla kaevanduse ühendamine ja nii lahkus E. Lass kaevanduse juhi kohalt, sest ta ei näinud sellises ühenduses mingit perspektiivi. Põlevkivi tarbimine oli 80-ndate lõpus tunduvalt vähenenud ja kaevandus töötas vaid 25%-lise võimsusega. Töötasin sellel ajal TK Eesti Põlevkivi aparaadis ja mulle tehti ettepanek asuda Sompa kaevanduse direktori ametikohale. Ehkki olin varem Sompas töötanud ja selle töötajaskond enamuses tuttav, ei ütelnud ma kohe jah-sõna, vaid võtsin veidi mõtlemisaega. E. Lass tutvustas põhjalikult olukorda ja oma lahkumise motiive ning 1987. aasta 23. Novembril pärast l3-aastast vaheaega olin taas Sompa kaevanduses.

Eeri läks aga Põltsamaa külje alla Pajusisse, rajas sinna väikese paekivi tootmise karjääri ja töötab seal

edukalt tänapäevani.

Kaks väga erinevat kollektiivi - Kohtla ja Sompa kaevandus- ei olnud loodud kooostööks ja alates 1989.

aasta 1.jaanuarist lahutati see mittepüsiv kooselu. Normaalseks tööks tuli uuesti taastada kamber-kaevandamine.

Elasime ja töötasime perspektiivitundega, mitte mõeldes kaevanduse eesootavale sulgemisek mida

korrutati igal aastal alates 1970. aastast.

90-ndate algus oli majanduslikus mõttes kogu Eesti Põlevkivile väga raske. Rahaliste vahendite nappus

kummitas igal sammul. Ehkki tööliste palgad püüti välja maksta õigeaegselt, tuli ette ka hilinemisi. Kui

töölised olid oma raha kätte saanud, andis tootmiskoondise peadirektor Väino Viilup loa ka juhtkonnale

palka maksta. Oli ju pärast "laulvat revolutsiooni" Otto Sullakatko tagandatud ja asemele saanud Väino Viilup

(23.10.1991).

Enne seda, 1990. aasta veebruaris oli Sompa kaevandus katastroofi äärel. Kuidas olukorrast välja tulime,

sellel peatun hiljem ja põhjalikumalt. Selleks,et kuidagi hinges püsida, tuli palju seadmeid ja mehhanisme

taastada ja remontida. Mehaanikatalitus eesotsas peamehaanik Jaan Uppusega ja remondi- ja montaazijaoskond Mati Moksi juhtimisel ei lasknud pead norgu. Väljapääsu pidi leidma igast olukorrast.

Kombainiga tootmisele liitsime kamberkaevandamise ja Kalev Sokman jaoskonna juhina leidis nii mõnelgi

uneta ööl küsimusele optimaalse lahenduse. Siis puudusid kaevanduses kopplaadurid, kamberploki kambris

lükati lõhatud kaevis kraapkonveierile buldooseriga ja ümberlaadimine toimus käpplaaduriga 1PNB. ühest

buldooserist kamberplokis jäi väheseks.

Mu maakodus seisis parasjagu kasutult traktor DT-75 ja veel selle tagavaramootor. Transportisin need kaevandusse ja sealt RMT-sse. Nii saime kamberplokki teise buldooseri. Kui see oli kaevanduses kaks aastat normaalselt töötanud, küsisin tootmiskoondise tootmisdirektorilt Lembit Võlult vahetuseks endale ratastraktori T-40, mida oli varem kasutatud Kukruse kaevanduse põlenud aherainepuistangu rekultiveerirnis-töödel. Vahetus sai teoks.

1992. aastal tuli firmalt Aadam pakkumine paekivi tootmiseks. Firma tegevdirektor Olev Rohumäe oli

katsetanud Aidu karjääris C/D vahekihist (kaksikpaest)katteplaatide valmistamist. Karjääris oli paekivi

lõhketööde tagajärjellõhestunud ja korralikke katteplaate sellest ei saanud. Kaevanduses oli põhimõtteliselt

võimalik kombainiga 1GS-68 CID paekivikihi pealt põlevkivi välja võtta 0,7 meetri paksuseit, edasi

paekiht umbes 0,7 x 1,3 m tükkidena lahti murda ja siis alumine osa põlevkivilasundist toodangusse anda.

Suurt kasumit siit loota polnud, kuid kahe aasta jooksul mingi lisaraha kaevanduse arvele laekus. Firma Aadam lõpetas aga oma tegevuse ja sellega lõppes ka paekiviplokkide tootmine kaevanduses. Veel praegu võib näha sellest paekivist laotud Kukruse autobussipeatuse varjualust.

Olmeprobleemide lahendamiseks ehitasime ja andsim ekspluatatsiooni Sompa asulas 18 korteriga elumaja.

Vaeva ja muret nägi sellega kaevanduse majandusosakonna meister Ljudmila Klemberg. Ehitajad, nagu

ikka, ei pidanud kinni tähtaegadest ega kvaliteedist.

Ereda ja Võrnu küla veetrasside ehitamisel tekkisid tihti konfliktid AS Eesti Põlevkivi Ehitusega, mille

keevaline juht Pjotr Balatski leidis alati, et ehitajatel on õigus. Oma praaktöö olid nad sunnitud ikka ringi tegema.

Kaevanduse territooriumile rajasime fekaalpumbajaama,et reovett loodusesse puhastamata kujul mitte

tagasi lasta. Reovesi suunati torustiku abil Sompa asula reoveesüsteemi, pumbajaama töö sai täielikult automatiseeritud. Selles oli põhiline osa tollasel peaenergeetikul Aleksandr Sussinil ja kõrgema kvalifikatsiooniga elektrilukksepal Hubert Paasil.

Tootmisjaoskondade maa-alune elektrivarustus vajas ümberkorraldamist, see sai eriti selgeks pärast 1990.

aasta veebruari uputust. Siia lisandus veel Viru kaevanduse täiendav energiavajadus. Kiikla küla äärde rajatava 110/35 kV kõrgepingealajaama ehitusele anti roheline tee. AS Eesti Põlevkivi poolt aitasid kaasa Ago Siim ja Eino Pukk ning peaenergeetik Juhan Bachmann, kaevanduse poolt siis juba peaenergeetikuna Ülo Peedu ja elektrikute seas "proff" Jaan Pullat.

Peamehaanik Jaan Uppuse eestvedamisel ehitasime kaevanduse tööstusterritooriumile uue seadmete remondi

hoone, sees vajalikud tõstemehhanismid, trei ja puurpink, keevitusaparaadid jpm.

Kui põlevkivibasseini ilmusid kopplaadurid, suutsime ka Sompa kaevandusele ühe Toro-301D muretseda,

mis kaevandusse jõudis 1997. aasta mais. Kopplaaduri kasutamine tõstis tunduvalt kamberploki efektiivsust,

lihtsustades samal ajal märgatavalt tööd, kuid see esimene masin jäi kaevandusele paraku ka viimaseks.

Et kaevanduses oli sügisese ja kevadise suurvee ajal probleeme veekõrvaldusega, ehitasime uue allmaapumbajaam võimsusega 2500 m3/h 22. tuulutusstrekil. Vesi oli meile nuhtluseks ja selle pealetungiks

pidime alati valmis olema. Kaevanduse lõpuaastateloli pumplate koguvõimsus u 23 000 m3/h. Ööpäevaga tuli

korralik järvetäis vett maa alt üles pumbata. Vaatamata raskustele ei olnud Sompa kaevandus majanduslike

näitajate poolest mitte viimaste hulgas. Tootmise madalama omahinna poolest olid eespool vaid Kohtla ja

Viru kaevandus. Väga raskeks osutusid taasiseseisvunud vabariigi algusaastad. Tarbimise ja toodangu langus, rahanappus. Suvekuudel töötasime vaid kolm päeva nädalas. Töötasu langes, kuid töötajad olid rahul sellegagi, et säiliks vaid mingigi töökoht.

1999. aastal vahetati välja siis juba aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi juhtkond. Nagu öeldakse, uus luud pühib

paremini ja nüüd hakati ridamisi kaevandusi sulgema.

Sompa kaevandus andis viimased põlevkivitonnid maa alt välja 1999. aasta 29. oktoobril ja likvideerimistöödeks oli aega 5 kuud. Seadmete ja rööbasteede demontaaz oli alanud juba oktoobris. Toodangu lõpetamisega kasvas demontaazitööde tempo tunduvalt. Koondise juhtkonna antud tähtajaks, st 2000. aasta 1. Märtsiks pidi maa alt kõik väljas olema. Hullumeelsus – vangutasid paljud pead. Tammiku kaevandus oli pool aastat varem alustanud ja lõppu polnud veel näha. Probleemiks oli välja tuua 42 km allmaaraudteed, lisaks veel etesse jäänud mäemasinad ja konveierid. Komplekteerisime noorematest meestest brigaadid, kes töötasid kahes, kohati isegi kolmes vahetuses. Maa-alust tööd jäi juhtima kaevanduse allmaatranspordi jaoskonna juhataja Vladimir Bõkov. Töölistele kehtestasime sisemised tükitöönormid ja töö läks käima. Et tööd tehti isuga, oli teenistus isegi kõrgem kui kaevuritel teistes kaevandustes. Selle eest sain muidugi juhtkonnalt korraliku peapesu, kuid 2000. aasta veebruari alguseks oli maa-alune praktiliselt tühi. Jäänud olid vaid pumplates vajaminevad pumbad, et hoida ära enneaegset uppumist. Alustasime kaugematest ja et raudteed enam polnud, vedasime pumpasid kaevanduse hoovi traktori järele haagitud metall-lehtedel.Viimased pumbad seiskasime 2000. aasta 22. veebruaril ja kaeveõõned hakkasid täituma veega. Maa alla jäi 5 miljonitn tonni väljarniseks ettevalmistatud varu ja kinnitatud kaevevälja piiresse 28 min tonni aktiivset varu. Raske oli lahkuda inimestest, kellega piki aastaid koos töötatud. Lihtsam oli nendega, kellel pension välja teenitud. Need töötajad saatsime auga teenitud puhkusele. Noorematele oli aga vaja uusi töökohti. Probleeme oli eriti nendega, kellel oli pensionini jäänud vaid 2-3 aastat. Kes sellist enam tööle võtab! Küsimused leidsid lõppkokkuvõttes siiski positiivse lahenduse ja seda suuresti tänu aktsiaseltsi juhtkonna mõistvale suhtumisele.

Minule anti 2000. aasta 6. märtsil nimeline käekell ja peale 45-aastast teenistust Eesti Põlevkivis võisin rahuliku südamega hakata isakodus põldu harima.

Mäemasinad

2011-12-25T21:00:00.000+02:00

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia

Mäendusuudised: Mäeinstituut pakub tööd

2011-12-16T20:12:00.000+02:00

Mäendusuudised: Mäeinstituut pakub tööd: Mäeinstituut pakub tööd seoses ETP ja Min-Novationi projektidega. Huvi saate näidata aadressil: http://mi.ttu.ee/toopakkumised/ Vast...

Mäemasinate jaht

2011-12-09T07:37:00.001+02:00

http://mi.ttu.ee/masinajaht/

Lokomobiil, e. hobusega veetav aurumootor. http://maeopik.blogspot.com/2011/08/traktor.html Autor: Ingo Valgma; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

Mäemeedia

2011-11-22T09:50:00.001+02:00

09.11.2011

Mäetudengid: Täiendav konkurss SA TTÜ Arengufondi stipendiumidele

Kivid / Stones: KIVIMUSTER

Kivid / Stones: KIVIMUSTER:

Mäenduslinkide kogu: Diktüoneemakilt, kildagaas ja fosforiit

Mäenduslinkide kogu: Diktüoneemakilt, kildagaas ja fosforiit: mi.ttu.ee/diktyoneemakilt mi.ttu.ee/fosforiit mi.ttu.ee/kildagaas

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Joy

Maavarade kaevandamise õppetool: Joy: http://www.joy.com/ PRODUCTS Joy offers a complete line of custom engineered equipment to meet your mining requirements. From room and pi...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: American Gas Association

Maavarade kaevandamise õppetool: American Gas Association: http://www.aga.org/Newsroom/factsheets/Pages/NaturalGasFacts.aspx The American Gas Association, founded in 1918, represents 201 local ener...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: ANGA — America's Natural Gas Alliance

Maavarade kaevandamise õppetool: ANGA — America's Natural Gas Alliance: http://anga.us Home Issues & Policy Power Generation Clean & Efficient Natural gas is substantially cleaner than coal when it comes to...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Mäeõpiku blogi: Shale gas - a game changer

Maavarade kaevandamise õppetool: Mäeõpiku blogi: Shale gas - a game changer: Mäeõpiku blogi: Shale gas - a game changer : Või ka a paradigm shift - Selline on viimase 3 aasta ja muidugi 2011. aasta kullapalavik. Ennu...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Chesapeake Energy

Maavarade kaevandamise õppetool: Chesapeake Energy: http://www.chk.com USA suuruselt teine gaasitooja Chesapeake Energy We're the second-largest producer of natural gas, a Top 15 producer ...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: BNK Petroleum

Maavarade kaevandamise õppetool: BNK Petroleum: Kildagaasiettevõte mis siseneb Euroopasse - BNK Petroleum http://bnkpetroleum.com BNK Petroleum Inc., an international energy company, is ...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Exxon Mobile

Maavarade kaevandamise õppetool: Exxon Mobile: Exxon Mobile on maailma suurim kildagaasi tooja. http://www.exxonmobil.com/Corporate/energy_production_hf.aspx Hydraulic fracturing The...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Schlumberger

Maavarade kaevandamise õppetool: Schlumberger: Schlumberger on üks juhtivaid gaasitööstuse teenusepakkujaid nii uuringute kui puurimise alal. http://www.slb.com http://mi.ttu.ee/kildaga...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: EIA - U.S Energy Infomation Administration

Maavarade kaevandamise õppetool: EIA - U.S Energy Infomation Administration: EIA - U.S Energy Infomation Administration on üks parimaid tasuta energeetikainfo edastajaid ja kogujaid. http://www.eia.gov http://mi.ttu...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Chevron

Maavarade kaevandamise õppetool: Chevron: Chevron on üks suuremaid kildagaasi tootjaid maailmas. http://www.chevron.com http://mi.ttu.ee/kildagaas/ Shale Gas Nat...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Statoil

Maavarade kaevandamise õppetool: Statoil: Statoil kildagaasiäris http://www.statoil.com http://mi.ttu.ee/kildagaas/ Marcellus shale gas In 2008, Statoil acquired a 32.5% int...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Halliburton

Maavarade kaevandamise õppetool: Halliburton: Halliburton on üks suuremaid kildagaasi, nafta ja gaasimaardlate uurijaid ja tootmise arendajaid http://www.halliburton.com http://mi.tt...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Anadarko

Maavarade kaevandamise õppetool: Anadarko: Anadarko on kildagaasi, nafta ja gaasi tootja USA-s. http://www.anadarko.com http://mi.ttu.ee/kildagaas/ Unlocking the Promis...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: www.aboutnaturalgas.com

Maavarade kaevandamise õppetool: www.aboutnaturalgas.com: www.aboutnaturalgas.com on Exxon Mobile infoleht gaasi, nafta ja peamiselt kildagaasi tootmise kohta. http://www.aboutnaturalgas.com/ ...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: XTO Energy

Maavarade kaevandamise õppetool: XTO Energy: XTO Energy on maailma suurima kildagasi tootja tütarfirma, mis tegeleb puurimise ja hüdrofrakkimisega . http://www.xtoenergy.com h...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Marcellus Shale Coalition

Maavarade kaevandamise õppetool: Marcellus Shale Coalition: Marcellus Shale Coalition on kildagaasi ettevõtete ühing Marcelluse kildagaasimaardlas, mis jagab teemakohast infot. http://marcellusco...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Välitöö Väo karjäärides ja Tallinna Prügilas, 02.1...

Maavarade kaevandamise õppetool: Välitöö Väo karjäärides ja Tallinna Prügilas, 02.1...: 02. novembril 2011 toimus TTÜ Mäeinstituudi Mäendusliku keskkonnakaitse ning Mäetööde ja mäemasinate õppeainete tudengitele välitöö Paeki...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Shale gas

Maavarade kaevandamise õppetool: Shale gas: http://en.wikipedia.org/wiki/Shale_gas http://mi.ttu.ee/kildagaas/ Shale gas is natural gas produced from shale . Shale gas has b...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Kildagaas vikipeedias

Maavarade kaevandamise õppetool: Kildagaas vikipeedias: http://et.wikipedia.org/wiki/Kildagaas http://mi.ttu.ee/kildagaas/ Kildagaas on kiltkivi pooridesse kogunenud maagaas . Kui "tra...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: World Shale Gas Resources

Maavarade kaevandamise õppetool: World Shale Gas Resources: http://geology.com/energy/world-shale-gas/ http://mi.ttu.ee/kildagaas/ Shale Gas in Worldwide Basins Technically Recoverable Sha...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: How Much Natural Gas is There?

Maavarade kaevandamise õppetool: How Much Natural Gas is There?: http://www.naturalgas.org/overview/resources.asp http://mi.ttu.ee/kildagaas/ There is an abundance of natural gas in North America,...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: List of countries by natural gas proven reserves

Maavarade kaevandamise õppetool: List of countries by natural gas proven reserves: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_natural_gas_proven_reserves http://mi.ttu.ee/kildagaas/ This is a list of countries...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Natural gas resources

Maavarade kaevandamise õppetool: Natural gas resources: http://www.potentialgas.org/ http://mi.ttu.ee/kildagaas/ POTENTIAL GAS COMMITTEE REPORTS SUBSTANTIAL INCREASE IN MAGNITUDE OF U.S. N...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maavarade kaevandamise õppetool: Shale gas

Maavarade kaevandamise õppetool: Kildagaas vikipeedias

Maavarade kaevandamise õppetool: Kildagaas vikipeedias: http://et.wikipedia.org/wiki/Kildagaas http://mi.ttu.ee/kildagaas/ Kildagaas on kiltkivi pooridesse kogunenud maagaas . Kui "tra...

08.11.2011

Vilistlased: TTÜ kutsub vilistlaspäevale

Vilistlased: TTÜ kutsub vilistlaspäevale: http://vis.ttu.ee/10619 TTÜ vilistlaspäev, 8. november 2011 Lugupeetud Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane! Tehnikaülikool on veendu...

07.11.2011

TTÜ MÄEINSTITUUT: Tööotsijatele - mäendus, geoloogia, geotehnoloogia...

TTÜ MÄEINSTITUUT: Tööotsijatele - mäendus, geoloogia, geotehnoloogia...: Siin lehel saate meid informeerida oma töö- või praktikasoovist. Peame silmas mäenduserialasid ja mäenduslikke töökohti. Sobivate pakkumiste...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Geotehnoloogia: Energianädal TTÜ-s, 14.-19.11.2011

Geotehnoloogia: Energianädal TTÜ-s, 14.-19.11.2011: 14.-19. novembril 2011 toimub Energianädal TTÜ Energeetikateaduskonna hoones. Energianädala näol on tegemist energeetika valdkonda tutvusta...

Maavarade kaevandamise õppetool: CRIRSCO (Committee for Mineral Reserves Internatio...

Maavarade kaevandamise õppetool: CRIRSCO (Committee for Mineral Reserves Internatio...: The mining industry is a vital contributor to national and global economies; never more so than at present with soaring demand for the...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Mäetehnika: Metso purustid

Mäetehnika: Metso purustid: Lokotrack LT1213 top capacity impactor plant The Lokotrack LT1213 primary impactor plant from Metso combines... C Series Jaw C...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Maa-aluse maailma saladused: Maa-alune kelder?

Maa-aluse maailma saladused: Maa-alune kelder?: From Maa all http://www.panoramio.com/photo/56841890

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Esimesed kallurid

04.11.2011

Vilistlased: TTÜ kutsub vilistlaspäevale

Vilistlased: TTÜ kutsub vilistlaspäevale: http://vis.ttu.ee/10619 TTÜ vilistlaspäev, 8. november 2011 Lugupeetud Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane! Tehnikaülikool on veendu...

Mäetehnika: Rion Tinto mehitamata kallurid

Mäetehnika: Rion Tinto mehitamata kallurid: Rio expands autonomous truck fleet with significant new order for Komatsu Rio Tinto is to become the owner of the world’s largest fl...

Esimene põhjasttühjendatav vanker

Esimene põhjasttühjendatav vanker

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

03.11.2011

Rakendusgeoloogia labor: Maardu Gümnaasium külas Mäeinstituudi Rakendusgeol...

Rakendusgeoloogia labor: Maardu Gümnaasium külas Mäeinstituudi Rakendusgeol...: 07. novembril 2011 tulevad Mäeinstituudi Rakendusgeoloogia laborisse külla Maardu Gümnaasiumi 10. klassi õpilased. Õpilastele räägib van...

Geotehnoloogia: Energianädal TTÜ-s, 14.-19.11.2011

Mäekonverentsid: GIS päev 2011 "Geograafia paneb paika" Eesti Rahvusraamatukogus, 16.11.2011

Mäekonverentsid: GIS päev 2011 "Geograafia paneb paika" Eesti Rahvusraamatukogus, 16.11.2011:

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Mäekonverentsid: Konverents "PÕLEVKIVI - võimalused koostööks", 10.11.2011

Mäekonverentsid: Konverents "PÕLEVKIVI - võimalused koostööks", 10.11.2011:

Maavarade kaevandamise õppetool: Välitöö Väo karjäärides ja Tallinna Prügilas, 02.1...

Maavarade kaevandamise õppetool: Välitöö Väo karjäärides ja Tallinna Prügilas, 02.1...: 02.novembril 2011 toimus TTÜ Mäeinstituudi Mäendusliku keskkonnakaitse ning Mäetööde ja mäemasinate õppeainete tudengitele välitöö Paekiv...

02.11.2011

Mäeõpiku blogi: Talisman Terry

Mäeõpiku blogi: Talisman Terry: Demokraatliku USA pettasaanud maaomanikud on tõusnud tagajalgadele lastele kildagaasi tootjate poolt tehtud värvimisraamatu peale, kus sõb...

Esimene suure tootlikkusega traktoriga järelveetav skreeper

31.10.2011

Maavarade kaevandamise õppetool: Shevron

Maavarade kaevandamise õppetool: Shevron: Shevron on üks suuremaid kildagaasi tootjaid maailmas. http://www.chevron.com http://mi.ttu.ee/kildagaas/ Shale Gas Natural gas is an e...

30.10.2011

Maavarade kaevandamise õppetool: EIA - U.S Energy Infomation Administration

Kildagaas

2011-10-31T15:14:00.000+02:00

Kildagaas

Maa-aluse maailma saladused: Suurupi punkrid

2011-10-14T07:36:00.000+03:00

Maa-aluse maailma saladused: Suurupi punkrid: Kaart

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

TTÜ MÄEINSTITUUT: Eesti Energia Kaevanduste stipendium TTÜ Mäeinstit...

2011-10-05T06:33:00.000+03:00

TTÜ MÄEINSTITUUT: Eesti Energia Kaevanduste stipendium TTÜ Mäeinstit...: Eesti Energia Kaevandused ootavad kandideerima TTÜ Mäeinstituudi bakalaureuse- ja magistriõppe tudengeid Eesti Energia Kaevanduste stipe...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Fosforiidi kaevandamise tehnoloogia

2011-09-01T21:19:00.000+03:00

Fosforiidi kaevandamise tehnoloogia

Fosforiiti kaevandatakse nii nagu teisigi kihtmaavarasid - nii avakaevandamismoodusega kui allmaakaevandamismoodusega. Avakaevandamisviis võib olla vaalkaevandamine, aukkaevandamine. Allamaakaevandamisviis võib olla kamberkaevandamine, laavakaevandamine või alakorrustega kamberkaevandamine kas varistamisega või ilma, või täitmisega. Kaevandamistehnoloogia võib olla draglainidega lihtkaevandamine, katendi teisaldamisega vaalkaevandamine või katendi eemaldamisega aukkaevandamine e. transportkaevandamine. Allmaakaevandamisel võib rakendada puur-lõhketöödega kamberkaevandamist, nii tulptervikutega kui linttervikutega, nii ketastedega laavakombainidega lankkaevandamist, puurlõhketöödega lankkaevandamist kui ketasteradega frontaalkombainidega kamberkaevandamist. Kõigi tehnoloogiate korral võib kasutada alakorrustega kaevandamist ja täitmist.

Eestis saab fosforiidi kohal lasuvat diktüoneemakilta, e. uraanimaaki kaevandada sarnaselt. Peamine erisus on selle pehmus ja vähene abrasiivsus, seega saab kasutada hõlpsamalt mehhaanilist raimamist ka lõiketeradega ja pöördteradega.

Ülgas(t)el kaevandati fosforiiti käsitsi, varistamisega kamberkaevandamise tehnoloogiaga. Maardu kaevanduses kaevandati puur-lõhketöödega laavakaevandamise tehnoloogiaga. Maardu põhjakarjääris kaevandati nii mehhaanilise pärikoppekskavaatoriga paljandamisega ja katendi selektiivse paihutamaisega, ning mitmeastemelise puur-lõhketöödega raimamise tehnoloogiaga. Maardu põhja- ja lõunakarjääris kaevandati dragalinidega lihtkaevandamise tehnoloogiaga.

Fosforiidi kaevandamine on oluliselt keerulisem, kallim ja tülikam kui põlevkivi kaevandamine.

Maardu põhjakarjääri viimane kaevandamistranšee:

From Karjäärid

Fosforiit Ülgase kaevanduses:

From Maa all

Ülgase kaevanduse varisemata kamber:

From Maa all

Varistatud lagi Ülgase kaevanduses:

From Maa all

Ülgase kaevanduse strekk:

From Maa all

Ülgase stoll:

From Maa all

Ülgase strekid:

From Allmaakaevandamine

Varisenud ja avatud uraanimaagi strekk Sillamäe kaevanduses:

From Maa all

Uraanikaevanduse uuringustoll Sillamäel:

From Maa all

Uraanistolli laest varisenud glaukoniitsavi:

From Maa all

Kumu augus paljandatud diktüoneemakilt:

From Maa all

Hüdrovasaratega diktüoneemakilda raimamine Kumu augus:

From Maa all

Kõrged kambrid Piusa liivakaevanduses:

From Maa all

Stoll e. nn U-tunnel diktüoneemakildas Astangul:

From Maa all

Aruküla liivakaevandus:

From Maa all

Kombainilaava:

From Laava

Mäetehnika: Ekskavaatorid Mäetehnika veebis

2011-09-01T07:18:00.000+03:00

Mäetehnika: Ekskavaatorid:

'via Blog this'

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

TTÜ MÄEINSTITUUT: Kontakt

2011-08-31T07:46:00.000+03:00

TTÜ MÄEINSTITUUT: Kontakt:

SOMP - Society of Mining Professors: Newsfeed

2011-08-30T20:44:00.000+03:00

SOMP - Society of Mining Professors: Newsfeed: News SOMP - Society of Mining Professors Announcement of Faculty Positions - - Personal note from Prof. Pierre Mousset Jones (March 2010...

Maavarade Kaevandamine - Google'i profiil

2011-08-29T11:26:00.000+03:00

Maavarade Kaevandamine - Google'i profiil:

TTÜ MÄEINSTITUUT: Partneritele

2011-08-26T14:44:00.000+03:00

TTÜ MÄEINSTITUUT: Partneritele: Lugupeetud ettevõtted ja asutused Algamas on uus õppeaasta ja tudengid on valimas tudengitööde teemasid. Kui teil on huvi pakkuda eria...

Mäeinstituudi täienduskoolitused: Mäeinstituudi täiendkoolitus teemal "Kaevandamise ...

2011-08-26T10:22:00.000+03:00

Mäeinstituudi täienduskoolitused: Mäeinstituudi täiendkoolitus teemal "Kaevandamise ...: 01. septembril 2011 korraldab TTÜ Mäeinstituut täiendkoolituse teemal "Kaevandamise tehnoloogia ja seadusandlus". Koolitus toimub eesti kee...

2011-08-15T22:10:00.001+03:00

Adventure Mining Copper Mine Tour - Swiss Army truck used to take us from the gift shop to the mine shaft entrance.

SONY DSC

Homseni kestab lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta kohtad...

2011-08-09T14:25:00.000+03:00

TTÜ MÄEINSTITUUT: Lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta kohtad...: "Kuni 10. augustini 2011 toimub lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta e. riigieelarvelistele bakalaureuse õppekohtadele! Tule õpi korr..."

Kallutatavate ratastega greider

2011-08-09T10:32:00.000+03:00

Kallutatavate ratastega greider

Geotehnoloogia: TTÜ MÄEINSTITUUT: Algas suvepraktika Mäeinstituudi...

2011-08-09T10:30:00.000+03:00

Geotehnoloogia: TTÜ MÄEINSTITUUT: Algas suvepraktika Mäeinstituudi...: "TTÜ MÄEINSTITUUT: Algas suvepraktika Mäeinstituudis, 08.08-19.08.201... : 'Ajavahemikul 08-19. augustil 2011 on Mäeinstituudis suvepraktikal..."

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Kõige, kõige, kõige: Kõige looduskesksem eriala Tallinna Tehnikaülikool...

2011-08-06T14:52:00.000+03:00

Kõige, kõige, kõige: Kõige looduskesksem eriala Tallinna Tehnikaülikool...: "Geotehnoloogia: Lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta kohtad... : 'Kuni 10. augustini 2011 toimub lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala ..."

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

2011-08-05T18:25:00.001+03:00

Esimene rootorekskavaatori patent Ameerikas

2011-08-05T12:35:00.000+03:00

Esimene rootorekskavaatori patent Ameerikas

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

2011-08-05T11:48:00.001+03:00

2011-08-04T23:25:00.001+03:00

Väike vahekokkuvõte - kes ja kuidas kutsuvad õpilasi geotehnoloogiat õppima?

2011-08-04T13:33:00.000+03:00

Geotehnoloogia: Lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta kohtad...

Geotehnoloogia: Lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta kohtad...: "Kuni 10. augustini 2011 toimub lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta e. riigieelarvelistele bakalaureuse õppekohtadele! Tule õpi korr..."

2011-08-03T15:24:00.001+03:00

2011-08-01T22:36:00.001+03:00

2011-08-01T15:51:00.001+03:00

Mäeveeb

Lisa mäenduslink

Kodukohakaevandaja ja Masinajaht

Projekt "Keskkooliõpilastele kaevandamisest": Fotojaht "Kodukohakaevandaja"

TTÜ MÄEINSTITUUT: Talvine vastuvõtt geotehnoloogia magistriõppesse, ...

Masinajaht: Kodukohakaevandaja

TTÜ MÄEINSTITUUT: Talvine vastuvõtt geotehnoloogia magistriõppesse, ...

Paljukopaline kettekskavaator Aseri savikarjääris savi ammutamas. http://maeopik.blogspot.com/2009/09/paljukopaline-kettekskavaator.html ; http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/foto/3.html ; Autor: Ingo Valgma; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

Sompa kaevandus

Mäemasinad

Mäendusuudised: Mäeinstituut pakub tööd

Mäemasinate jaht

Mäemeedia

09.11.2011

08.11.2011

07.11.2011

04.11.2011

03.11.2011

02.11.2011

01.11.2011

31.10.2011

30.10.2011

Kildagaas

Maa-aluse maailma saladused: Suurupi punkrid

TTÜ MÄEINSTITUUT: Eesti Energia Kaevanduste stipendium TTÜ Mäeinstit...

Fosforiidi kaevandamise tehnoloogia

Mäetehnika: Ekskavaatorid Mäetehnika veebis

TTÜ MÄEINSTITUUT: Kontakt

SOMP - Society of Mining Professors: Newsfeed

Maavarade Kaevandamine - Google'i profiil

TTÜ MÄEINSTITUUT: Partneritele

Mäeinstituudi täienduskoolitused: Mäeinstituudi täiendkoolitus teemal "Kaevandamise ...

Homseni kestab lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta kohtad...

Kallutatavate ratastega greider

Geotehnoloogia: TTÜ MÄEINSTITUUT: Algas suvepraktika Mäeinstituudi...

Kõige, kõige, kõige: Kõige looduskesksem eriala Tallinna Tehnikaülikool...

Esimene rootorekskavaatori patent Ameerikas

Väike vahekokkuvõte - kes ja kuidas kutsuvad õpilasi geotehnoloogiat õppima?